1. Sotsiaalne innovatsioon ja ettevõtlus
Sotsiaalne innovatsioon
Sotsiaalse innovatsiooni all mõeldakse loomingulisi ning uusi väärtusi loovaid lahendusi ühiskondlikele probleemidele, millel on pikaajaline mõju ja mis tõstavad inimeste heaolu. Sotsiaalne innovatsioon on uued ideed, tooted, teenused ja mudelid, mis ühelt poolt vastavad ühiskondlikele vajadustele (ja teevad seda tõhusamalt kui alternatiivne lahendus) ning loovad uusi sotsiaalseid suhteid ja koostööd.
Sotsiaalne ettevõtlus
Sotsiaalne ettevõtlus tähendab uusi, loovaid lahendusi pikaajalistele probleemidele ühiskonnas. Kitsamalt tähendab sotsiaalne ettevõtlus ärilise tegevuse sidumist ühiskondliku eesmärgiga, tehes seda oma toodete-teenuste müügiga. Sotsiaalne ettevõte on organisatsioon, mis tahab lahendada mõnda ühiskonna kitsaskohta. Sotsiaalsed ettevõtted võivad olla nii äriühingud kui mittetulundusühingud. Sotsiaalne ettevõte tegutseb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu.
2. Avalike teenuste osutamine ja delegeerimine
Kodanikuühendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel
Partnerlus avalike teenuste osutamisel on olukord, kus vabaühendused või eraettevõtted osutavad avalikke teenuseid koostöös avaliku sektoriga. Levinuim vorm on lepinguline delegeerimine, praktikas esineb ka muid vorme nagu sihtotstarbeliste toetuste eraldamine, AE-koostöö (ingl public-private partnership, PPP) projektid jpm. Lepinguline delegeerimine on avaliku teenuse või tugifunktsiooni täitmiseks andmine eraettevõttele, vabaühendusele või teisele avaliku sektori organisatsioonile.
3. Kodanikuharidus ja rahvusvaheline koostöö
Kodanikuhariduse all mõistetakse oskusi, teadmisi ja väärtushinnanguid, mis toetavad kodaniku aktiivset ja vastutustundlikku osalemist ühiskonnaelus, aidates kaasa selleks vajalike võimaluste, tahte ja pädevuse tekkimisele. Enam kui pooled Eesti elanikest ei ole kokku puutunud kodanikualgatusliku tegevusega või ei ole (poliitiliselt) aktiivsed väljaspool valimisi. Seepärast on oluline keskenduda ka vene keelt kõnelevatele Eesti elanikele, et vähendada eesti- ja venekeelse inforuumi lõhet. Probleemiks on jätkuvalt ka kodanikuhariduse valdkonna killustatus, mida käsitleb ka hetkel kehtiv kodanikuühiskonna programm „Tugev kodanikuühiskond“ 2021–2024.
Rahvusvaheline koostöö kui vahend kodanikuühiskonnaalaste eesmärkide saavutamiseks nii organisatsiooni kui ühiskonna tasand. Eesti kontekstist on pigem koostöö Euroopa Liidu programmides, Põhjmaade- ja Läänemere riikide vahelisest koostööst kui ka teised programmid (ÜRO, Euroopa-Nõukogu ja muude rahvusvahelsite fondide kaudu).
4. Poliitika kujundamine ja selles osalemine
Kaasamine on avaliku võimu tegevus, mille eesmärk on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes.
Kaasamine ja osalemine on sama tegevuse kaks poolt. Kaasaja muudab otsuse kujundamise avatuks ning algatab koostöö. Osaleja toob juurde oma ekspertiisi, esindab teatud huve ja seisukohti ning pakub lahendusi. Osalemine aitab tekitada ka omanikutunnet ja vastutust otsuse suhtes. Olemaks edukas kaasajana, on vaja mõista osalejate vajadusi ja osalemise võimalusi otsustamise etappides.
Kaasamise ja osaluse paranemist üldisemalt takistab kaasamise teemal kindla eestvedaja puudumine ning see, et kaasamine ei ole endiselt kohustuslik ja puudub mehhanism kaasamise hea tava järgimiseks. Samuti piirab kaasamise edenemist kinnijäämine harjumuspärastesse osalusvormidesse ehk puudub arusaam mitmekesistest osalusvormidest – vähe kasutatakse uuenduslikke lahendusi nagu ühisloome, infotehnoloogilised lahendused või kitsamate gruppide kaasamist.
5. Vabaühenduste tegutsemisvõimekus ja -keskkond
Kodanikuühenduste tegutsemisvõimekuse ja elujõulisuse teema jaguneb suures plaanis viieks: õiguskeskkonda, ühenduste tugistruktuuri, ühenduste riigieelarvelist rahastamist, omatulu teenimist või majanduslikku jätkusuutlikkust ning ühenduste kohta käivat statistikat puudutav.