Foorumi ettevalmistamiseks korraldatakse 5 praktilist seminari: 1 Harjumaal, 1 Lääne-Virumaal ja 3 Ida-Virumaal ning viiakse läbi eelküsitlus sihtgrupi liikmete seas.
Foorumi lõpuks koostatakse ettepanekud KOVi juhtkonnale ja Sisseministeeriumile, kes vastutavad arengukava “Sisusa Eesti 2021-2030” ellurakendamise eest, Foorumi osalejad teevad oma ettepanekuid kuidas paremeni pidada n.n. ühiskondliku aktiivsuse kooli katseprojekt, kaasata ja võimestada venekelsed venekeelsed vabaühendused omavahelise koostööle, et liituda vene keelt suhtluskeelena kasutavate mittetulundusühenduste Kodanikuühiskonna Võrgustik.
Alleesmärk:
- Tõsta vene keelse elanikkonna ja vene keelt suhtluskeelena kasutavate organisatsioonide motivatsiooni
- Edendada teadlikkust venekeelse elanikkonna ja venekeelse suhtluskeelega organisatsioonide kaasatusega seotud probleemidest.
- Edendada koostööd Põhja-Eestis tegutsevate eestikeelse suhtluskeelega ja venekeelse suhtluskeelega organisatsioonide vahel.
- Toetada mitteformaalse Kodanikuühiskonna Võrgustiku taasloomis, mis võimestaks kodaniühenduste arengut ja mittetulundusühenduste omavahelist koostööd.
- Parandada/täiendada/toimetada riiklikud strateegiad näiteks: “Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024”, Lõimumise valdkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ või maakondlikud arengustrateegiates kodanikuühiskonna alast kajastust vastavalt sihtgrupi vajadustele.
Projekti peamised sihtgrupid on:
- Venekeelse suhtluskeelega mittetulundusühendused ja sihtasutused Põhja-Eestist 2/3 osalejatest
- Põhja-Eestis tegutsevad eestikeelse suhtluskeelega ühendused ja sihtasutused 1/3 osalejatest. Nende kaasamise eesmärgiks edendada koostööd eesti- ja venekeelse suhtluskeelega organisatsioonide vahel.
- Eestikeelsed organisatsioonid Üle-Eestis, kellel on soov arendada koostööd venekeelse vabaühendustega ja aidata ühiskoostöö arengule.
- Lisaks on kodanikuühiskonna foorumi korraldamisse ja jätkusuutlikkuse tagamisse kaasatud erinevad asutused (ministeeriumid, äriettevõtted, katusorganisatsioonid, sihtasutused ja ja võimalike rahastajate esindajad, et kaasata ka rahastaja poolne vaatenurk arenguvõimalustele, sest kolmas sektor üle riigi on suuresti projektipõhine.
Laiemate kasusaajate hulgas on venekeelne elanikkond ja kodanikuühiskond Põhja-Eestis laiemalt läbi kodanikuühiskonna arengu eesmärgil loodud võrgustiku loomise ja kasutades toimunud protsessi näitena saab koostatud arengukava täiendusi tuua näiteks teistele maakondadele kus on vene keelt suhtluskeelena kasutavate organisatsioonide suurem osakaal.
Eeldatav tulemus
- Osalenud organisatsioonide esindajad on teadlikkumad oma võimalustest organisatsiooni arendada ja tegevust laiendada ning kodanikuühiskonnas üldisemalt aktiivselt osaleda.
- Venekeelse suhtluskeelega organisatsioonid ja nende vajadused on piirkondlikul tasandil rohkem nähtavad.
- Eestikeelse suhtluskeelega organisatsioonide ja venekeelse suhtluskeelega organisatsioonide motivatsioon teha koostööd ja omavahelise koostöö võimalused on suurenenud.
- Projektis osalenud organisatsioonide põhjal on loodud mitteformaalne Kodanikuühiskonna Võrgustik mille eesmärk on erinevate huvigruppide omavaheline koostöö ja kodanikuühiskonna arengu edendamine ning vabaühenduste huvide eest seismine ja nende kaitsmine riiklikul tasandil.
- Esitada oma ettepanekuid Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Tallinna Linnavalitsusele, IVOLile, HEAKile IVEKile ja KOVide juhtkonnale (sh. ka Rahadusministeeriumile piirkondliku arengukavade kodanikuühiskonna alast täiendavad ideed/algatusi) kuidas paremini kaasata ja pidada koostööd vene keelt suhtluskeelena kasutavate organisatsiooniga, lähtudes vastava sihtgrupi vajadustest.
Lisaks on kodanikuühiskonna foorumi korraldamisse ja jätkusuutlikkuse tagamisse kaasatud IVOL ja suured võrgustikud kes tegutsevad kaasatud piirkondades (ENL, AKU, EPIKODa, Lastekaitse Liit, Vabaühenduste Liit, Integratsiooni Sihtasutus) ja kutsutud on ka teiste sihtasutuste ja võimalike rahastajate esindajad (orienteeruvalt 15 asutust), et kaasata ka rahastaja poolne vaatenurk arenguvõimalustele, sest kolmas sektor üle riigi on suuresti projektipõhine.
Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Briti Nõukogu