Sotsiaalne innovatsioon ja ettevõtlus
Sotsiaalse innovatsiooni all mõeldakse loomingulisi ning uusi väärtusi loovaid lahendusi ühiskondlikele probleemidele, millel on pikaajaline mõju ja mis tõstavad inimeste heaolu. Sotsiaalne innovatsioon on uued ideed, tooted, teenused ja mudelid, mis ühelt poolt vastavad ühiskondlikele vajadustele (ja teevad seda tõhusamalt kui alternatiivne lahendus) ning loovad uusi sotsiaalseid suhteid ja koostööd.
Kodanikuühenduste rahastamisel kasutatakse liialt sarnaseid ja läbiproovitud rahastamismudeleid ega julgeta võtta riske. On ka üksikuid erisusi (näiteks SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali heade ideede taotlusvoor), kuid läbiv joon puudub. Sotsiaalse innovatsiooni puhul on oluline, et oleks tagatud paindlikkus erinevate toetusvõimaluste nägemisel. Samas puudub eraldi toetusvõimalus sotsiaalse innovatsiooni elluviimiseks, samas tuleb rõhutada, et sotsiaalne innovatsioon ei tähenda ilmtingimata infotehnoloogilisi lahendusi.
Samuti on sotsiaalse innovatsiooni puhul seni vähe selgitatud, mida tähendab sotsiaalne innovatsioon kodanikuühendustele ning milliseid võimalusi see avab.
Sotsiaalse innovatsiooniga tegeletakse kitsaste teemade kaupa, mitte läbivalt – näiteks haridusuuendus.
Sotsiaalse innovatsiooni teema all käsitleme ka sellega haakuvaid teemasid nagu kodanikuühendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel ja sotsiaalne ettevõtlus.
Sotsiaalne ettevõtlus
Sotsiaalne ettevõtlus tähendab uusi, loovaid lahendusi pikaajalistele probleemidele ühiskonnas. Kitsamalt tähendab sotsiaalne ettevõtlus ärilise tegevuse sidumist ühiskondliku eesmärgiga, tehes seda oma toodete-teenuste müügiga. Sotsiaalne ettevõte on organisatsioon, mis tahab lahendada mõnda ühiskonna kitsaskohta. Sotsiaalsed ettevõtted võivad olla nii äriühingud kui mittetulundusühingud. Sotsiaalne ettevõte tegutseb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu._
Sotsiaalse ettevõtluse edendamise suurim kitsaskoht on nii seadusandluses kui toetusmeetmetes nö „halli alasse“ jäämine vabaühenduste ja ettevõtlussektori vahele.
Ühelt poolt ei ole vabaühenduste, sh sotsiaalsete ettevõtete äriplaanid ettevõtluse toetusmeetmetes enamasti abikõlblikud vähese ekspordipotentsiaali või kasumimarginaali tõttu. Eelkõige alustavatele ja laienevatele ettevõtetele mõeldud toetusmeetmetes ei arvestata avalikes huvides tegutsemise lisaväärtust ühiskonnale, kuna see reeglina ei kajastu finantsaruannetes.
Samal ajal on ettevõtluse abil majanduslikult elujõuline tegutsemine pigem miinus tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kandmise taotlemisel, sest ettevõtlustegevus äratab kahtlust, kuid avalikku huvi tõlgendatakse erinevalt.
Vabaühenduste toetamisel ei väärtustata ega toetata piisavalt võimalust elujõuliste ärimudelite loomiseks avalikes huvides tegutsevates kodanikuühendustes (sh maksusoodustuste loomisel ning inkubatsiooni- ja arenguprogrammide rahastamisel).
Teiselt poolt puudub võimalus selgelt ja läbipaistvalt eristada sotsiaalseid ettevõtteid teistest avalikes huvides tegutsevatest kodanikuühendustest. Puudu on nii juriidiline eristamise võimalus kui riiklikult tunnustatud register.