26. septembril 2026 toimus Tallinnas Tallink Spa & Conference Hotelis kogukonna arengu- ja koostööpäev „Üks keel, üks meel ja ühiskond“, mis tõi kokku üle 90 osaleja Harjumaalt, Tartumaalt, Ida-Virumaalt ning teistest Eesti piirkondadest.
Sündmus toimus kestva „Üle-eestilise kogukondade koostöö ja säilenõtkuse nädala 2026“ raames ning oli programmi üks keskseid kokkuvõtvaid üritusi.
Nädala eesmärk oli tugevdada kogukondade ja vabaühenduste koostöövõimekust, suurendada elanike osalust ning arendada kogukondade säilenõtkust ja kriisivalmidust teadmiste jagamise, praktiliste oskuste arendamise ja koostöövõrgustike loomise kaudu.
Osalejate seas olid noored ja täiskasvanud, õpetajad, ametnikud, vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste esindajad, kogukondade eestvedajad, säilenõtkuse edendajad ning elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas tegutsevad spetsialistid. Mitmekesine osalejaskond võimaldas vaadelda kogukondade arengut ja turvalisust eri piirkondade, põlvkondade ning eluvaldkondade vaatenurgast.
Päeva avasid Tartu Ülikooli professor Triin Vihalemm ning Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudi juhataja asetäitja ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu liige Hälis Allas. Ettekannetes ja järgnenud aruteludes käsitleti usaldusväärsust, kogukondade rolli ühiskondlike muutustega toimetulekul, koostöö tähtsust ning vajadust kaasata senisest rohkem erineva tausta ja kogemusega inimesi.
Praktilised teadmised kogukondade ja organisatsioonide arendamiseks
Osalejatel oli võimalik valida mitmesuguste praktiliste koolituste ja töötubade vahel. Käsitleti vaimset tervist ja läbipõlemise ennetamist, organisatsioonide arengu planeerimist, strateegilist juhtimist, projektide koostamist ja juhtimist, vabaühenduste mõju hindamist, koostööd kogukondadega ning e-tervise võimalusi seenioridele.
Olulisel kohal olid digikodanikuks olemine, digioskused, meedia- ja infopädevus, tehisaru kasutamine, kriitiline mõtlemine ning vastutustundlik tegutsemine digikeskkonnas. Samuti pöörati tähelepanu noorte kaasamisele, põlvkondadevahelisele koostööle ja sellele, kuidas muuta kogukondlik tegevus ligipääsetavaks erineva vanuse, keele ja sotsiaalse taustaga inimestele.
Koolitused andsid osalejatele uusi teadmisi ja praktilisi töövahendeid, mida saab rakendada oma organisatsioonis, koolis, omavalitsuses või kohalikus kogukonnas. Ühtlasi loodi uusi kontakte ning vahetati kogemusi eri piirkondades juba toimivatest lahendustest.
Piirkondlikest kogemustest praktiliste soovitusteni
Päeva keskne tegevus oli maailmakohvik „Kogukondade säilenõtkus ja turvalisus kriiside ajal“. Töörühmades arutati, kuidas parandada elanike, kogukondade ja vabaühenduste valmisolekut kriisideks ning tagada, et vajalik ja usaldusväärne teave jõuaks inimesteni õigel ajal, arusaadavas vormis ja sobivas keeles.
Arutelude tulemusena koondati eri piirkondade kogemused, vajadused ja ettepanekud. Nende põhjal sõnastatakse praktilised soovitused riigile ja kohalikele omavalitsustele, sealhulgas elanikkonnakaitse, kriisikommunikatsiooni, kogukondade kaasamise, vabatahtliku tegevuse ning kohaliku koostöö arendamiseks.
Osalejad rõhutasid muu hulgas vajadust:
- parandada riigi, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja kogukondade vahelist infovahetust;
- edastada kriisiinfot selges, ligipääsetavas ja mitmekeelses vormis;
- kaasata kriisivalmiduse tegevustesse rohkem KÜ esindajaid, noori, eakaid ja eri keelekogukondade esindajaid;
- toetada kohalikke kogukonna eestvedajaid koolituste, praktiliste materjalide ja koostöövõrgustikega;
- arendada inimeste meedia- ja digipädevust ning oskust ära tunda valeinfot ja mõjutustegevust;
- luua rohkem võimalusi eri piirkondade kogemuste ja toimivate lahenduste jagamiseks.
Päeva viimases osas arendasid osalejad uusi koostööideid, mida saab rakendada kohalikes kogukondades ja organisatsioonidevahelises koostöös. Fookuses olid kriisivalmidus, noorte ja vabatahtlike kaasamine, usaldusväärne kommunikatsioon, vastastikune abi ning ühiskondliku sidususe tugevdamine.
Kogukonna arengu- ja koostööpäev kujunes kaasavaks ja hoolivaks kohtumispaigaks, mis toetas kultuuridevahelist ja põlvkondadevahelist suhtlemist. Üritus näitas, et säilenõtkus ei tähenda üksnes kriisideks valmistumist, vaid ka usaldust, koostöövõimet, inimeste kaasamist ja valmisolekut ühiselt lahendusi leida.
„Üle-eestiline kogukondade koostöö ja säilenõtkuse nädal 2026“ hõlmab eri piirkondades toimuvaid arutelusid, koolitusi, töötubasid ja kogukondlikke algatusi. Programmis pööratakse eraldi tähelepanu noortele, eakatele, muukeelsetele elanikele, erivajadustega inimestele ning teistele sihtrühmadele, kelle osalemine kogukonnaelus vajab teadlikku toetamist.
Programmi korraldasid Sillamäe Lastekaitse Ühing ja Peace Child Eesti koostöös ekspertide ning kohalike ja üleriigiliste partneritega. Programmi elluviimist toetasid Briti Nõukogu Eestis programmi Digital Citizens kaudu, Peace Child Eesti ja Tallinna Haridusamet
Päeva jooksul toimusid peakõned, paneeldiskussioonid ja töötoad, kus käsitleti kogukondlikku sidusust, noorte osalust otsustusprotsessides, meedia- ja infokirjaoskust ning kestlikke lahendusi. Ideetöö tulemusena koostati noorte ja sidusrühmade ühised soovitused kohalikele omavalitsustele ja riiklikele institutsioonidele.
